Pärast 2 tunnist tipptundi rongis: olime pimedas ja tundmatus kohas. Ei olnud kindlad, kas me tegelikult Dom'i ka ära tunneme. Sammus teine meile siiski suure naeratusega vastu ja uskumatu, kuid tunne oli tõesti selline nagu oleks kohanud kaua kadunud sõpra.
Teel tema poole mainis ta raudkindlalt, et temast saab Budda munk. Olime kergelt üllatunud, kuid seda turvalisem tunne tekkis. Tee pimedas oli oma moodi lahe, eriti teades, et kuskil pimeduses mühab meri. Tegime väikese peatuse ja võtsime India toitu. Nii siis lobisesime õhtul toitu süües oma ja tema plaanidest. Proovis ta pöörata meid kangesti teleka vaatamise usku, mis nii väga ei tahtnud õnnestuda.
Seejärel tegi ta oma imelise rohelise smuuti. Tegemeist on siis tervisliku joogiga, mis koosneb kasulikest köögi- ja puuviljadest ning lisaks omega3 rikkast flexi seedist. Uskumatu, aga kerge suurema banaani annuse ja piimaga on see isegi maitsev :D - meenutab maitselt kiivit.
Järgmise päeva plaan oli meil lihtne - rand. Nii seadsime oma sammud Coolum Beachile. Nii nagu öeldakse: see ei ainult paradiis, vaid ühtlasi ka kodu. Tõsi ta on.....rand oli lihtne ja väike, rahvast vähe ning meie maja oli üle tee rannast, ehk siis 2 minutit kõndi. Eks me vaatasime ümbruses ringi. Kui Dom töölt jõudis, siis teadas uhkelt, et õhtul on State Of Origin (rugby New-South Walesi ja Queenslandi vahel) esimene mäng kolmest ning selle puhul viib meid pubisse, kus tema sõbrad Glen ning Trent meiega ühinevad. Nu mis siis ikka....
Rugby on suhteliselt jama....mehed aind hüppavad ja proovivad üksteist maha murda ning tirivad üksteist lühkaritest. Jah, tean et see nõuab ehk ikka nati mõistust ja osavust lisaks lihasmassile, aga nuh ikkagi....meie jalgpalli vastu ei saa miski :D Aga õhtu muidu ju tore. Alustasime seda iiri kohviga ning mõistsime, et ozzidel pole õrna aimugi, milline see olema peab (nende mõiste: alks, kohvi ja piim...no johhaidiiii). Ülejäänud aja teesklesime, et jah meid see mäng siiralt huvitab ning jõime coolereid. Õhtu tippsündmus oli muidugi meie kaaslaste jälgimine: neil olid nagu sipelgad püksis - nii kui maha istusid nad sealt ka püsti kargasid. Pidevalt käisid hobuste peale panustamas, Kenot mängimas ja siis tulemusi kontrollimas ja siis jälle joogi järgi ja siis otsast peale. Uskumatud pojad.....
Järgmisel hommikul võttis Dom meid tööle kaasa. Nimelt töötas ta koos oma kahe sõbraga golfiklubis. Saime siis võimaluse proovida golfimängu. Glen siis andis kepid ja pallid - "Sihtige järve". Eks me siis sihtisime ja olgem ausad - sain pihta mingile lendavale pardile, kes selle peale nokk ees järve prantsatas. Ups O_o
Igal juhul saatsin Domile sõnumi, et jah me ikka sakime selles. Tema, et jah me kõik näeme seda ja suht irvitame kaugusest. Tänan väga :/ Kuid umbes 10 minutit hiljem tuli meie juurde keski vanameister, kes õpetas kuidas ikka seda golfikeppi õieti käes hoida ning sihtida. Nii et tasuta õpetus mehelet, kelle õpetused maksavad muidu kõva raha. Igaljuhul oli see päris hea kehaline trenn. Seejärel Dom söötis meid (Ozi parimad chipsid saime just tema juurest golfiklubi baarist) ja saatis bussipeatusesse. Kuna selleni oli aega palju, siis läksime rana ning avastasime, et ilm on ilus ja jalutaks natsi. Lõppes see 17km'iga, mis oli üle 3 tunni teekond. Korjasin rannakarpe ja päkkerina kannan sealt leitud häid leide hetkelgi kaasas - tahaks kunagi need Eestisse transportida.
Mõnel hommikul tegime ka väiksed jooksud rannas, et ikka tervislikud olla. Nägime irvitavaid vetelpäästjaid, surfareid, inimesi jalutamas oma koertega jne...suht fun. Hakkasime uurima samal ajal ka oma edasise saatuse kohta. Eriti kuna Trent mainis, et maailma lihtsaim ja tasuvaim töö on maasikad. No ei taht seda mitte uskuda, aga ok,,,ehk võib proovida kah. Nii siis see aeg möödus....joostes, vahel kokates ja meie tippsündmus: 3 õhtut Eurovisiooni.Dom mainis, et ikka jama muusika ja no on alles aja raiskamine se tegelt. Eks see õigus ole, aga pop corn ja tema vürtsikad naljad: paremat õhtut annab leida. Siis toimus ka avastus, et minu ja tema muusikamaitsesuht sarnane, nii et ta hakkas mind oma rockbändide valikuga harima (Marilil vist oli kohati ikka suht jube olla seepärast - ta ju ikkagi Usheri plika).
Eurovisiooni finaaliks liitus meiega ka Trent, kes ikka ei saanud üle minu valmistatud porganidsalatist (riivitud porgand, piim ja suhkur) ning edaspidi sai teda ikka korralikult sellega narritud :D. Igal juhul tuli jälle lõbus õhtu, mis sai läbi alles 3 öösel kui Trent lõpuks ära kustus. Uuris vaikselt Eesti ja päkkeri elu kohta ning oli ikka nii imestunud, et kuidas saab mul olla nii sirge hammasterida :D Igaljuhul ütles, et me ikka julged plikad ja tema oma emmest küll kauaks eemale ei saa minna. Ootas teda ees elu Hamiltoni saarel (Brissist 1,5h lennukiga), mis tundus juba ületamatu.
Paarpäeva hiljem tegi ta siis meile vastutasuks õhtusöögi - Pasta Carbonara - kogu selle erutuse juures võttis tal see aega 3 tundi. Erutus on õige sõna, sest ta oli ikka nii pabinas, et kas Domi päkkeritele ikak meeldib see toit ja et nad ju nii palju juba rännand, et hakkavad pirtsutama jne. Uskumatu....me olime vanad rahud ise. Õhtu lõpuks tuli sinna ka Dom ja nende boss, kes kohe diivanile pikali viskas. Mis oskan öelda, sellise kollektiivi vastu poleks endalgi miskit :D Ahjaa eelmisel päeval oli meil 4tundi golfimängu (ärkasime selleks kell 6 juba) - uskumatu eks ole, Dom'gi oli üllatunud, et me nii pikalt ikka vastu pidasime....
Paar päeva enne lahkusmit otsustas Dom minna surfama, eks me läksime kaasa. Vee ja õhu temperatuur oli suht sama, kuid me siiski vette ei läinud. Võtsieme Mariliga sellel hommikul oma kohvitassid ja kaamera randa kaasa ning jälgisime munga veesõitu. Nii see nädal saigi läbi ja aeg oli jälle kodinad pakkida...lahkumise hommikul läksime aga Domiga sõitma mööda Sunshine Coasti, sest tal oli vaja laiali jagada Kadampa kursuste reklaame. Meie saime nii lihtsalt randu ja erinevaid kohti näha. Hiljem viskas teel Brissi ta meid meie "lemmikkohta" Caboltuuresse, kus meid ootas Sue ja maasikaid täis farmielu.....
NB! Selle aja jooksul õppisime Domilt mitmeid roppuseid, millest kahjuks külge jäi nii mulle kui Marilile "Ooooh shit, Nigga"
Teel tema poole mainis ta raudkindlalt, et temast saab Budda munk. Olime kergelt üllatunud, kuid seda turvalisem tunne tekkis. Tee pimedas oli oma moodi lahe, eriti teades, et kuskil pimeduses mühab meri. Tegime väikese peatuse ja võtsime India toitu. Nii siis lobisesime õhtul toitu süües oma ja tema plaanidest. Proovis ta pöörata meid kangesti teleka vaatamise usku, mis nii väga ei tahtnud õnnestuda.
Seejärel tegi ta oma imelise rohelise smuuti. Tegemeist on siis tervisliku joogiga, mis koosneb kasulikest köögi- ja puuviljadest ning lisaks omega3 rikkast flexi seedist. Uskumatu, aga kerge suurema banaani annuse ja piimaga on see isegi maitsev :D - meenutab maitselt kiivit.
Järgmise päeva plaan oli meil lihtne - rand. Nii seadsime oma sammud Coolum Beachile. Nii nagu öeldakse: see ei ainult paradiis, vaid ühtlasi ka kodu. Tõsi ta on.....rand oli lihtne ja väike, rahvast vähe ning meie maja oli üle tee rannast, ehk siis 2 minutit kõndi. Eks me vaatasime ümbruses ringi. Kui Dom töölt jõudis, siis teadas uhkelt, et õhtul on State Of Origin (rugby New-South Walesi ja Queenslandi vahel) esimene mäng kolmest ning selle puhul viib meid pubisse, kus tema sõbrad Glen ning Trent meiega ühinevad. Nu mis siis ikka....
Rugby on suhteliselt jama....mehed aind hüppavad ja proovivad üksteist maha murda ning tirivad üksteist lühkaritest. Jah, tean et see nõuab ehk ikka nati mõistust ja osavust lisaks lihasmassile, aga nuh ikkagi....meie jalgpalli vastu ei saa miski :D Aga õhtu muidu ju tore. Alustasime seda iiri kohviga ning mõistsime, et ozzidel pole õrna aimugi, milline see olema peab (nende mõiste: alks, kohvi ja piim...no johhaidiiii). Ülejäänud aja teesklesime, et jah meid see mäng siiralt huvitab ning jõime coolereid. Õhtu tippsündmus oli muidugi meie kaaslaste jälgimine: neil olid nagu sipelgad püksis - nii kui maha istusid nad sealt ka püsti kargasid. Pidevalt käisid hobuste peale panustamas, Kenot mängimas ja siis tulemusi kontrollimas ja siis jälle joogi järgi ja siis otsast peale. Uskumatud pojad.....
Järgmisel hommikul võttis Dom meid tööle kaasa. Nimelt töötas ta koos oma kahe sõbraga golfiklubis. Saime siis võimaluse proovida golfimängu. Glen siis andis kepid ja pallid - "Sihtige järve". Eks me siis sihtisime ja olgem ausad - sain pihta mingile lendavale pardile, kes selle peale nokk ees järve prantsatas. Ups O_o
Igal juhul saatsin Domile sõnumi, et jah me ikka sakime selles. Tema, et jah me kõik näeme seda ja suht irvitame kaugusest. Tänan väga :/ Kuid umbes 10 minutit hiljem tuli meie juurde keski vanameister, kes õpetas kuidas ikka seda golfikeppi õieti käes hoida ning sihtida. Nii et tasuta õpetus mehelet, kelle õpetused maksavad muidu kõva raha. Igaljuhul oli see päris hea kehaline trenn. Seejärel Dom söötis meid (Ozi parimad chipsid saime just tema juurest golfiklubi baarist) ja saatis bussipeatusesse. Kuna selleni oli aega palju, siis läksime rana ning avastasime, et ilm on ilus ja jalutaks natsi. Lõppes see 17km'iga, mis oli üle 3 tunni teekond. Korjasin rannakarpe ja päkkerina kannan sealt leitud häid leide hetkelgi kaasas - tahaks kunagi need Eestisse transportida.
Mõnel hommikul tegime ka väiksed jooksud rannas, et ikka tervislikud olla. Nägime irvitavaid vetelpäästjaid, surfareid, inimesi jalutamas oma koertega jne...suht fun. Hakkasime uurima samal ajal ka oma edasise saatuse kohta. Eriti kuna Trent mainis, et maailma lihtsaim ja tasuvaim töö on maasikad. No ei taht seda mitte uskuda, aga ok,,,ehk võib proovida kah. Nii siis see aeg möödus....joostes, vahel kokates ja meie tippsündmus: 3 õhtut Eurovisiooni.Dom mainis, et ikka jama muusika ja no on alles aja raiskamine se tegelt. Eks see õigus ole, aga pop corn ja tema vürtsikad naljad: paremat õhtut annab leida. Siis toimus ka avastus, et minu ja tema muusikamaitsesuht sarnane, nii et ta hakkas mind oma rockbändide valikuga harima (Marilil vist oli kohati ikka suht jube olla seepärast - ta ju ikkagi Usheri plika).
Eurovisiooni finaaliks liitus meiega ka Trent, kes ikka ei saanud üle minu valmistatud porganidsalatist (riivitud porgand, piim ja suhkur) ning edaspidi sai teda ikka korralikult sellega narritud :D. Igal juhul tuli jälle lõbus õhtu, mis sai läbi alles 3 öösel kui Trent lõpuks ära kustus. Uuris vaikselt Eesti ja päkkeri elu kohta ning oli ikka nii imestunud, et kuidas saab mul olla nii sirge hammasterida :D Igaljuhul ütles, et me ikka julged plikad ja tema oma emmest küll kauaks eemale ei saa minna. Ootas teda ees elu Hamiltoni saarel (Brissist 1,5h lennukiga), mis tundus juba ületamatu.
Paarpäeva hiljem tegi ta siis meile vastutasuks õhtusöögi - Pasta Carbonara - kogu selle erutuse juures võttis tal see aega 3 tundi. Erutus on õige sõna, sest ta oli ikka nii pabinas, et kas Domi päkkeritele ikak meeldib see toit ja et nad ju nii palju juba rännand, et hakkavad pirtsutama jne. Uskumatu....me olime vanad rahud ise. Õhtu lõpuks tuli sinna ka Dom ja nende boss, kes kohe diivanile pikali viskas. Mis oskan öelda, sellise kollektiivi vastu poleks endalgi miskit :D Ahjaa eelmisel päeval oli meil 4tundi golfimängu (ärkasime selleks kell 6 juba) - uskumatu eks ole, Dom'gi oli üllatunud, et me nii pikalt ikka vastu pidasime....
Paar päeva enne lahkusmit otsustas Dom minna surfama, eks me läksime kaasa. Vee ja õhu temperatuur oli suht sama, kuid me siiski vette ei läinud. Võtsieme Mariliga sellel hommikul oma kohvitassid ja kaamera randa kaasa ning jälgisime munga veesõitu. Nii see nädal saigi läbi ja aeg oli jälle kodinad pakkida...lahkumise hommikul läksime aga Domiga sõitma mööda Sunshine Coasti, sest tal oli vaja laiali jagada Kadampa kursuste reklaame. Meie saime nii lihtsalt randu ja erinevaid kohti näha. Hiljem viskas teel Brissi ta meid meie "lemmikkohta" Caboltuuresse, kus meid ootas Sue ja maasikaid täis farmielu.....
NB! Selle aja jooksul õppisime Domilt mitmeid roppuseid, millest kahjuks külge jäi nii mulle kui Marilile "Ooooh shit, Nigga"
RSS Feed